Terviseedendus uudised

Kuus inimest kümnest on rahul arstiabiga
2024-02-19 08:54:00

Eelmisel aastal oli arstiabi korraldusega rahul 63% Eesti 15-aastastest ja vanematest elanikest, seejuures pidas üle poole elanikkonnast arstiabi kättesaadavust heaks, selgus Tervisekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust.

2023. aastal kulus tervishoiule 2,1 miljardit eurot, mille toel kasutas tervishoiuteenuseid ja ravikindlustushüvitisi 1,18 miljonit inimest. Värske rahulolu-uuringu kohaselt on Eesti tervishoiusüsteemiga rahul 63% elanikest ja riikliku ravikindlustusega 67% elanikest. Seejuures peab arstiabi kättesaadavust heaks üle poole (54%) Eesti elanikest. Kõik mainitud tulemused on langenud koroonapandeemia eelsele tasemele.

Tervisekassa juhi Rain Laane sõnul on need näitajad olulised indikaatorid kõigile tervishoiusüsteemi osapooltele ja peegeldavad praegust olukorda tervishoius. „Arstiabiga rahulolu on mõistagi tugevas seoses raviteenuse kättesaadavusega. Inimeste nõudlus tervishoiuteenuste saamiseks on suurem, kui me praegu pakkuda suudame. Ühelt poolt on takistuseks see, et praeguse tervishoiu rahastuse juures suudamegi katta vaid 94% ravivajadusest. Teisalt süvendab kättesaadavuse probleemi ka tervishoiutöötajate puudus, millele kiireid lahendusi ei ole,“ nentis Laane.

Laane tõdes, et kuigi arstiabi korralduse ja kättesaadavuse asjus ollakse kriitilisemad, siis rahulolu õdede ja arstide tööga on väga suur. Kõige rohkem on inimesed rahul oma viimase eriarsti visiidiga (91% patsientidest) ja hambaarsti külastusega (84%). Pereõe iseseisval vastuvõtul käinud patsientidest jäid viimase visiidiga rahule 85%  vastajatest. Kaheksa patsienti kümnest on rahule jäänud ka perearsti vastuvõtuga.

Mullu puutus tervishoiusüsteemiga ühel või teisel moel kokku 97% kõikidest Eesti elanikest. Kõige sagedamini osteti retseptiravimeid (82%), külastati perearsti (63%), käidi eriarsti vastuvõtul (61%) või hambaarsti juures (49%).

Ühtlasi selgus Kantar Emori uuringust, et üle poole elanikkonnast (55%) eelistab kõigi raviteenuste rahastamist ravikindlustusest, kuigi ravijärjekorrad võivad kohati olla väga pikad. Umbes kolmandik (32%) eelistab, et ravikindlustusest rahastatakse piiratud hulka raviteenuseid, mille tulemusel oleksid ravijärjekorrad lühemad või puuduksid sootuks.

Pikkade järjekordade vältimiseks oleks ligi kolmveerand (74%) kõikidest eestimaalastest valmis täiendavalt arstiabi eest maksma. Ligi 60% oleks valmis tervishoiuteenuste eest panustama kuni 100 eurot, sh 44% kuni 50 eurot. Kõige enam ollakse täiendavalt valmis maksma eriarsti teenuste, hambaravi ja taastusravi eest.

Umbes pooled elanikest on ise arstiabi eest tasunud, et kiiremini arsti juurde pääseda. Nende inimeste osakaal on aja jooksul kasvanud, olles viimase kuue aasta kõrgeimal tasemel.

Rain Laane tõdes, et Eesti tervishoius on omaosaluse määr kriitiliselt kõrge. „Omaosalus võiks olla kuni 15%, aga praegu on see 22% juures. Seetõttu tekivadki pikad järjekorrad või isegi olukorrad, kus inimene ei ravi end, sest see on tema jaoks liiga kallis. Tulemus on see, et haigus süveneb ja lõppkokkuvõttes läheb ravi riigile veelgi rohkem maksma,” nentis Laane.

Tervisekassa ja Kantar Emori läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanikonna hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. 2023. aasta detsembris toimunud uuringu käigus küsitleti 1263 Eesti elanikku. Tervisekassa avaldab uuringutulemuste aruande veebruari lõpus.

VIVIKA TAMRA
Peaspetsialist
Tervisekommunikatsiooni osakond

 

eu